NEIUKE, KALLIKE (G)

Kallim, kas mäletad, kui lubasid anda mul esimese musu sel ööl. Kaunimad tunded, mis täitsid mu rinda, kui tulid mulle vastu metsateel. Asjatult kosides ööst tuli hommik, vaid pettumuse rinda mulle tõi pea sinu armastusest, kallim, tal on valus, sest unustada tema sind ei või. Neiuke, kallike, kuula kuis süda mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk. Neiuke, kallike, sinul ka samuti lööb tiki‑tikk, tiki‑takk. Kannatust olema sul peab, minu armas, sest maitsta seda õnne annan veel. Ja et hämarik on alati saabumas kärmas ja tähed jälle hiilgavad taevateel. Kallim, sind usaldada polegi nii lihtne, sest pettumus tihti valmis meie jaoks. Veenduma peab, et mu tunne on ehtne ja rõõm me elust iialgi ei kao. Neiuke, kallike, kuula kuis süda mul lööb tiki‑tikk, tiki‑takk. Neiuke, kallike, sinul ka samuti lööb tiki‑tikk, tiki‑takk.