C C7 F C Kui olin päris väike veel, me külas elas nõid C7 D G7 Ta maja oli metsa sees, üks tuba majas vaid C C7 F C Ei olnud kanajalgu all sel tarel üldsegi C7 G C Nõid ringi käis, ees puhas põll ja rõõmus alati C C7 F C Tal oli taltsas madu‑uss, kel rästik nimeks on C7 D G Üks ronk, kes oli süsimust, üks kana ja üks konn C C7 F C Ta tuba metsarohtu täis, mis rippus parte all C7 G C See oli ainus varandus, mis hinge taga tal C C7 F C Tal selge oli linnukeel ja ussisõnad ka D G7 Kui hunti kohtas metsateel, siis vestles temaga C C7 F C Ja kui meil keegi haigeks jäi, ta keetis nõiateed C C7 G C Mis võttis kurjad haigused ja ema silmaveed C C7 F C Kuid nõidki oli surelik. Ta suri ammugi D G7 Mets ümberringi murelik, ei tare asetki C C7 F C Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust G C Näen: kuuseladvas konutab üks ronk nii süsimust // instrumentaal C C7 F C Kuid nõidki oli surelik. Ta suri ammugi D G7 Mets ümberringi murelik, ei tare asetki C C7 F C Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust G C Näen: kuuseladvas konutab üks ronk nii süsimust ///
NÕIAMOOR
FIX
Ielāde ir pabeigta