Õhus on kõike

Arne Oit Am             Dm Õhus on kõike, õhus on õhku, E       E7       Am õhus on lõhnu ja liblikaid. Am      A7    D7       Dm Õhus on seegi varajane õhtu E           E7     Am      E millal mina lahkun lauluga. Am                 Dm Varajane õhtu, kui varjud on veel napid, E         E7    Am üsna minu enese pikkused. Am        A7        D7      Dm Siis mina parajasti kaalule klapin E        E7       Am      E kõik oma varad ja rikkused. Am                   Dm Siis olen enam‑vähem omadega tasa E     E7        Am ega mõtle muust kui minekust. Am           A7        D7        Dm Ja kui minul ongi siin millestki kahju, E            E7      Am       E siis sellest suurest tüdrukust. Am                   Dm Nõnda suurest, et ei mahtunud ära E        E7    Am mu peenesse peiaripõlvesse. Am        A7            D7        Dm Südamesse mõistsin mina tema küll võtta, E          E7     Am      E ei pikalt aga istuma põlvele. Am                  Dm Ikka mina läksin ja tema oli aknal, E            E7       Am vaatas nõnda isemoodi järele. Am     A7           D7        Dm Ega ta seekord vist vaatamagi hakka, E          E7      Am      E7 Am7 kui sõidan Toonela järvele.