ÕLU – SEE ON ELU Sõrve EÕM 80

muusika: Vallo Rahnik, Tõnu Laas sõnad: Tõnu Laas Am             C Ärkan hommikul katusekambris, G                 D parmud kohal, eks õlu on tulnd vist. Dm              B (si‑bemoll) Püksid jalga ja kandekott kätte, E poodi teel, ei tea, kas antakse kätte. Refr: C               Am Õlu elu, see on elu, Dm                G mis võlub Mikke ja Manne ja Juhaneid. C           Am õlu, see on mõnu, Dm                   G mille eest Laari viidud on tuhandeid. Väljun poest, kolksub pudeleid kotis, lõbus tuju peitub pudelite sopis. Panen suitsu ette firmapakist 'Ekstra', sõbrad ootavad mind kloostri taga metsas. Refr: Sõbrad vaatavad mul janustena otsa. 'Kas ehk poest ei ole õlu lõppend otsa?' Avan koti, näitan pudelite kaelu, kuulen vallandumas õnnelikku naeru. Refr: Koti poole tikub mitmeid kätepaare, justkui nõiaväel kaob vatsa õllelaare. Miks küll jagajale näpud peavad jääma? Hämmelduses lähen õlut juurde tooma. Refr: Ärkan porisena maanteekraavis kõrges kurk on kuiv ja justkui palavikus kõrben äkki märkan läbi paksu uduhägu poolik õllepudel peegeldab mu nägu Refr: Ärkan hommikul katusekambris, peas valud ‑ pohmell on tulnd vist. Sõbrad kadund, nad alla on käinud viinud õlle, mis sisse ei läinud.