ON palju luuletustes öid

PK 37 13 Am ON palju luuletustes öid, Dm neis iga hetk on nagu surematu leid. E7 Need ööd on avasilmi unistatud ööd, Am      E kus tuhas sädelevad kuldsed söed. Am Need ööd on alati kui peod, Dm kus tuhas sädelevad igatsuste eod. E On palju luuletustes helisevaid öid. A Miks elus harva kohtab neid? E Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, A see suveöö ei loodud luulelennuks vaid. D Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, A              E             A kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö. Am On palju luuletustes öid, Dm mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid. E7 Me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes, Am    E kuid ikka keelatud on sinna pääs. Am Need ööd on eksideski head, Dm neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist peab. E On palju luuletustes igavesi öid. A Miks elus harva kohtab neid? A                               E Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, A see suveöö ei loodud luulelennuks vaid. D Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, A              E             A kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö, A                               E Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, A see suveöö ei loodud luulelennuks vaid. D Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, A              E             A kuid mulle lühikeseks jäi see helge suveöö, D          A              E             A            E       E7  A kuid mulle lühikeseks jäi helge suveöö, südamete öö, imeline suveöö