Heldur Karmo G ÖÖ tuli tasa. C Kildudeks purunenud ööpeegel lebas vees. D D7 Ma pilvel istudes olin G pettunult tusane mees. G7 C Tuul puhus flööti, kuulajateks tähed vaid, G D G kuni neist tüdrukule silmad selged ja säravad said. G See olid sina. C Kleit põles vikerkaarevärvides seljas sul D D7 ja juustest taevasse kumas G leeklille punavat tuld. G7 C Kui olid kaugel, helises veel flöödiviis, G D G aga kui lähedale jõudsid, vaikis ja kadus kõik siis. G D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G kui õnn pole kohal veel? D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G just leidmise poolel teel? G Sul polnud nime C ning ega unenäos ju sind enam polnud ka, D D7 kuid enda jaoks veel kord sinu G mõtlesin elavaks ma. G7 C Taas sinu poole sirutasin tühjad käed, G D G aga sind kadedana juba varjasid võlutud mäed. G D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G kui õnn pole kohal veel? D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G just leidmise poolel teel? G D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G kui õnn pole kohal veel? D G Miks vahel põgenevad kaunimad unenäod, D G just leidmise poolel teel?
ÖÖ tuli tasa (G)
FIX
Ielāde ir pabeigta