Pühajärv

D                       G Pühajärve päikseloojang valgub üle vee C                      D Istun üksi paadipäras, vaatan kaugusse D                         G Vaevu virvendades voogab, helgib järvepind C                  D Läbi helendava udu hõikab üksik lind C                         G Vaiksel õhtul paistab ära läbi selge vee Em                     A       D Tume järvepõhi soik ja salapärane G             C          Am    D7   G Vaiksel õhtul on ta näha läbi selge vee Sinna, sinna, sügavusse ihaleb mu hing Üle paadiserva kutsub kummarduma mind Jahe võpatavalt hele äratundmishetk – Igavik on just siinsamas, käsi puutub vett Loss, mis vajus järvepõhja saja aasta eest? Ei, need on mu oma silmad, vaatamas mind veest! Selle silmad, kes ma olin saja aasta eest Tõmban käega, tõstan pilgu – taevas ääretu Loojeneva päikse kohal aimub juba kuu Istun vaatan, kuidas vajub silmapiiril loit – Silmapilguks kokku saavad hämarik ja koit Juba läbipaistev udu heljub üle vee Valgub, helendav ja jahe , järve kohal öö Roolind häälitseb – on aeg, ma sõuan kaldale.