Barbara

G                        C          G Ma ühte särtsu, väikest põhjapiigat tean Am kelle silmis põles tuli ja ta süda tegi D tantsurütmis tsah‑tsah‑tsah ollalaa. G                        C          G Me kokku saime ükskord vana jahi peal Am                                                         D kui üks neiu ronis masti ja sealt silmapiirilt vahtis ‑ see Barbara. REF: G                    C  G Ta ootas tuult, just tuult ta ootas Am                          D vana laeva mastis, juuksed helkimas, Barbara G                  C  G tuult, seal kõrgel ootas. Am          D             G tal polnud silmi teiste jaoks Nõnda loksus laevuke veel kaua paiga peal mehed nuriseisd, porisesid, tuulevaikust kirusid kuis oskasid, ollalaa. Seal masti otsas kaunis neiu kihistas tema palge tõusis puna, kui ta kuulis oma nime mis on Barbara. REF Et tuju tõsta, kapten valssi viiuldas julge neiu ülal masti otsas valsi rütmis jalga aina kiigutas, üks ja kaks. Kuid siis, oh häda, kaotas kinga, Barbara nagu tuhkatriinu laeva tekilt otsima peab kinga ta see Barbara. REF C              G Jäin uskuma ma, et tuult ootas ta Am                   D ja tühja sest kingast ei paistnud ju ma C                        G ja barbara valsist teadis, et tee on veel pikk Am                  D ja tantsides aeg aina edasi viib. REF Naanaanaa tal polnud silmi teiste jaoks. Naanaanaa tal polnud silmi teiste jaoks. Tuult naanaanaa just tuult ta ootas Barbara Tuult naanaanaa just tuult ta ootas Barbara Tuult naanaanaa just tuult ta ootas Barbara Tuult naanaanaa just tuult ta ootas Barbara