PK 79 viis Valter Ojakäär, sõnad Debora Vaarandi D Seda paati pole tehtud linnuluust, A kaared ise painutasin tammepuust. A7 Ei ma pannud pilliroogu mastideks D ega punapõllekesi purjedeks. D Tugev mootor tuksub nagu süda tal A lained aga laksu löövad täävi all A7 ja ta endas kannab kolme kanget meest, D kes on läbi käinud mitme mere veest. G D Kõige nooremal on üle‑valla ramm, A7 D D7 teine noota sisse laskma osavam, G D kolmas aga väga palju laule teab‑ A A7 D kalad merest, kuuldes teda, tõstvad pead. G D Kõige nooremal on üle‑valla ramm, A7 D D7 teine noota sisse laskma osavam, G D kolmas aga väga palju laule teab‑ A A7 D kalad merest, kuuldes teda, tõstvad pead. D Igal mehel noorik randa maha jäi, A igaühel kallim paadi vastas käib. A7 Harva aga näen ma oma päiksekiirt, D Tema on ju tähtis karjabrigadir. D Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool ‑ A ütleb "Sina merest kehva kala tood. A7 rohkem kasu toovad minu kirjakud, D kui su lahjad tursad, lestad‑kõversuud." G D Oota, oota, tulgu kagutuuled vaid, A7 D D7 näha toon sul iludusi‑angerjaid! G D Sihvakad ja sirged, sabakuubedes, A A7 D tulevad ja kummardavad sinu ees! G D Oota, küll sa minu karja näha saad! A7 D D7 Lõhed, laiad laugud otsas säravad, G D seljauimed vikerkaares värvitud, A A7 D küljed hõberahadega kirjatud!
SEDA paati pole tehtud linnuluust
FIX
Ielāde ir pabeigta