SEE VENE RIIGI SÄÄDUS

See Vene riigi säädus on ropp ja roojane ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste. Vene keisril maad oli vähe, tema sõda alustas, sest Hiina riigi maid tema kangest’ ihaldas. Japs ütles: „Ära tüki, käi siit sa minema! Kui heaga sa ei lähe, siis peksan malgaga.“ „Oh japsid, kurat võtaks, küll teid me nuhtleme ja karvamütsidega teid merde peksame.“ Petro‑Pavlovsk uhke laev, nii vägev oli ta: käis pauk ja mere põhjas nüüd lebab korraga. Port‑Artur vägev kindlus, ta äravõitmata. Stössellil raha vähe, müüs maha kõigega. Kuropatkin veinivannis teeb nalja naistega, kui alamvägi väljas, seal võitleb näljaga. Seal koeraliha söödi, kolm rupla maksis nael. Seal vene tantsu löödi ja võitu oodati. Kus Jalo jõgi voolas, sääl häda nägime. Sealt nälgas, paljajalu me jalga lasime. Me keiser riideid kannab, mis veripunased. Aumärke neile annab, kel käed on verised. Neil rindas Vene ristid ja mõegad puusa pääl, neil kulda täis on taskud – kõik meie aga vaev on sääl. See Vene riigi säädus on ropp ja roojane ja mõisnikide kurjus, see rõhub rängaste.