SIIS kui lõpeb päev käes õhtu rauge, Lõkke ääres kaua istun veel. :;:Hella valgust näen ma taevakaarel kaugel. See tuleb sealt, kus algas kord mu tee:;: Lootsin, et kord leian ilmas õnne, Rännuteele seadsin end ma siis. :;: Nüüd ma näen, et pettis tookord mind see tunnen. Nüüd igatsen vaid koju tagasi :;: Ilmas palju ma nüüd olen käinud Kõikjale on viinud mind mu tee. :;: Kodu see mul siiski meelest pole läinud ning ta soojus meeles on mul veel:;:
SIIS kui lõpeb päev käes õhtu rauge
FIX
Ielāde ir pabeigta