SÕDURI TRUUDUS

C Kui kodunt ma laia maailma G kord astusin sügise ööl, G7 siis pisar ju paisus mul silma, C kurb oli mu süda ja meel. F                       Fm Ma neidu veel kord hoidsin hõlmas, C tal tasa siis värises rind… G                    C Ja nüüdki veel kajab mu kõrvus, G                    C kuis lausus ta: “Armastan sind!”. F                       Fm Ma neidu veel kord hoidsin hõlmas, C tal tasa siis värises rind… G                    C Ja nüüdki veel kajab mu kõrvus, G                    C kuis lausus ta: “Armastan sind!”. C Mu jalg laias ilmas ju rändab G küll mõndagi aega nii veel… G7 Su poole mu igatsus lendab, C kas ihkab sind minugi meel? F                  Fm Mu neiu, kuis oled sa ilus, C kui tasa sul väriseb rind. G                   C Ma kuulsin sind sügise vilus, G                     C et laulsid: “Ma armastan sind!”. F Mu neiu, kuis oled sa ilus, C kui tasa sul väriseb rind. G                   C Ma kuulsin sind sügise vilus, G                     C et laulsid: “Ma armastan sind!”. C Suur igatsus rinda ei mahu, G su pilt ikka meeles on mul, G7 su silmad ei anna mul rahu, C ja aina ma sosistan sull’: F                Fm Veel oota mu neid kodumaine, C veel väriseb ükskord su rind; G                  C kui oled mu õrn, armas naine G                        C ja hõiskan sull’: “Armastan sind!” F                Fm Veel oota mu neid kodumaine, C veel väriseb ükskord su rind; G                  C kui oled mu õrn, armas naine G                        C ja hõiskan sull’: “Armastan sind!”