TEEDEL raju

TEEDEL raju, lõputud teed... Karmid lumesajud, külmad vihmaveed. Ainsat hetke ette ei tea, ehk ju sellel retkel süda vaikib pea. Keerleb üles tolmu valget ja kalget alt jalge, aga ümberringi lõõmab ja müdiseb maa. Teedel raju, lõputud teed... Karmid lumesajud, külmad vihmaveed. Kotkas vaba, lendas ta veel, vihin rinda tabas, lamab tolmus teel. Tee vaid lõputuna kulgeb ja julgelt all jalge, vingelt vihisevad kuulid ning müdiseb maa. Teedel raju, lõputud teed... Karmid lumesajud, külmad vihmaveed. Seisab ema maja ees teel. Ootab poega tema iga õhtu eel. Nõnda paljud silmad helged ja selged nii julgelt meie matka kaasas käivad, kui müdiseb maa. Teedel raju, lõputud teed... Karmid lumesajud, külmad vihmaveed. Raugend rajud võidu tõid need. Ei me meelest haju rasked rindeteed.