ÜKS KASK MEIL KASVAS ÕUES

K.E.Malm/F.Schubert Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees Ta oli lapsepõlves mu armas seltsimees Ta andis vilu, varju, ta mahl mind kosutas Ta kohin sagedasti mu südant jahutas Kui suureks sain, siis pidin ma kasest lahkuma Ma tahtsin viimast korda ta all veel istuda Ta lehed kohisesid, kui lausuks salaja Jää, sõber, isamaale, siit leiad rahu sa Nüüd olen kodust kaugel ja mõnda vaeva näind Ja mõni kallis lootus on mulle tühja läind Ei kase kohin taha me meelest kaduda Kui kostaks ikka kõrvu: siit leiad rahu sa