Üks kuningas oli kord maata

Millises helistikus? Sõnad Jaan Kaplinski Viis Priit Pedajas C Üks kuningas oli kord maata G               C ja krooni ei olnud tal. C Nii elas see kuningas väike G            C suure sinise taeva all. F                  C Nii elas see kuningas väike F                C ja kurvaks sai tema meel: F                  C et teistel on maad ja kroonid G              C ja temal ei olegi veel. C Läks kuningas Targa juurde, G               C Kust saada krooni ja maad? C Tark ütles mine ja oota G                   C Ja kord Sa nad mõlemad saad. F             C Tark ütles mine ja oota F               C Ja silitas kuninga pääd F               C Ta silmad olid nii selged G               C Ta sõrmed olid nii hääd. C Läks kuningas tagasi koju G            C Ja jälle ootama jäi. C Läks koju ja istus maha G             C Oma troonile paljapäi. F        C Ja oma maast ja kroonist F           C Seal istudes unistas F            C All suure sinise taeva G            C See väikene kuningas. C                            G          C Ta istus ja läksid päevad ja nädalad ja kuud C Ta silmis paistis taevas G                  C Ta pää kohal kõikusid puud F              C Ta silmis paistis taevas F               C Ja juustes lähenev talv F                 C Nii kuningas istus ja ootas G            C Ja tema pää oli hall Ei saanud kuningas krooni Ja maad ei saanud ka Ta surmani troonil istus Ja troonile suri ta Sai kuningas tammekirstu Nii nagu on kuningail viis Auk murti külmunud mulda ja sinna ta viidigi siis. Nüüd maa oli kuninga kohal, ja all ja taga ja ees Kuid temal veel maad ei olnud Ta oli ju kirstu sees. Nüüd maa ja kuninga vahel Oli kõva tammepuust laud Nii külm ja kale oli See kuninga talvine haud. Ta lamas sääl väga kaua Sääl maa sees mulla all Ja maad tal ei olnud ikka Ja krooni ei olnud tal. Nii läksid päevad ja suved Ja tuuled tegid häält Ja kuningas lamas ja liha Tal kõdunes luude päält Ja liha tal kõdunes luudelt Ja ümbert pehkis sark Ja ühel päeval sündis Nii nagu ütlenud tark Kui maa peal sulas lumi Ja maa alla nõrgusid veed Muld liikus ja liigutas laudu Et enam ei kestnud need. Siis lauad vajusid kokku ja iga urbest ja praost Maa tuli kuninga juurde Ja nõnda ta pääses sest paost Nii maa tuli kuninga juurde Maa must ja jahe ja suur Ja tasa sirutas sõrmed Luude vahele elupuu Nii kuninga kroonisid viimaks Oma juurtega elupuud Ja suure leidmise õnnest Maaks sulasid tema luud Said kuninga kalmul kokku Maksalilled ja kikkapüks Ja meie teame et nõnda On kuningas maaga üks