VARA NAISE KÄSI

V: Urmas Alender Sõbra Käsi Esitajad: Anne Reeman Kas kallis mäletad veel meie story algust? Viis aastat tagasi, kui perfo täitsin ma Ma olin kõhetu ja kartsin päevavalgust. Mind hellalt embasid ja andsid labida. R: :,:Ma siiski taga nutmast eal ei väsi Neid pisitillukesi roosat värvi käsi:,: Sa ainult vaata, mida teinud on need aastad. On piitseps paisun'd ise jäme nagu tõrs Ei ammu juba kanna peeglit enam kaasas, Kus on mu kleidikesed, mida kandsin kord. R: :,:Ei suuda vaadata neid pundun'd jämmeid käsi, Kui nende kätega su oma sülle räsin:,: Nüüd harjumusest juba igal aastal tulen. Sa lausa kardad mind, su silmist paistab hirm. Mul anna labidas, mul luuda vaja pole. Ma näitan, milline on Vara naise hing. R: Sa ära siiski katsumast mind väsi. Mind süga sealt, kuhu ei ulata mu käsi. Sa ära siiski kutsumast mind väsi, Kui tahad salaja ma näitan oma käsi.