EKSISIN suuskadel sõidetud radadelt

EKSISIN suuskadel sõidetud radadelt, Tabasin, Eesti, su varjatud valu – Valgete lumiste nõlvade vahel on Üksikud hüljatud talud. Katused längus neil, õued neil hangetand, Jänesed koorinud ubinapuudki… Mustasid aknad kui eidesuud hambutud, Märtsituul lõngutas luuke. Kus küll need eided on, Kus küll need taadid on, Hommikul käisid, kes laudas, kes kaevul. Tühjunud tared kui kummuli paadid on Randunud tormide raevust. Võib‑olla tallu nad ootasid toitjateks poegi, Kes varem neist varisend mulda. Võib‑olla linnades tuledes loitvates Leidsid nad tubase nurga. Võib‑olla koduse kolde ees kustusid, Sütena hämaras hõõgusid kaua… Kuni kord naabrimees luitunud uksele Haamriga risti lõi lauad… Eksisin suuskadel sõidetud radadelt, Tabasin, Eesti, su varjatud valu. Valgete lumiste väljade taga on Üksikud hüljatud talud.