Miski muu ei loe

Sihib üle tühermaa, päiksekiire nüri nool, aknast välja kiigata, paistab varemete pool. Kunagine magistraal, enam pole Elu Tee, autoromudega kraav, kaugele ei sõida need. Keegi oma soojad käed, sulle õlgadele säeb, selge kõik on korraga, muu ei loe! Õiemeega kruusis tee, lahke suudlus tilluke, muu ei loe! Televiisorite ees kurja ilma vaadates, nagu igaveses öös, mitte miski pole uus. keegi mind ei armasta, kandke maha see planeet, enam kaasa ma ei tee! Keegi oma soojad käed, sulle õlgadele säeb, selge kõik on korraga, muu ei loe! Õiemeega kruusis tee, lahke suudlus tilluke, muu ei loe!