Üle müüri

Me teeme, teeme ümber oma elu üht hiigelmüüri inimtihedat. Ka pikemad ei küüni üle ääre, ei küüni üle ääre. Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi on lahkumisel ruumi jätnud piluks, siis see, kes juhtus välja nägema, on äranähtu nimetanud iluks. Ta samal hetkel ise läbi nähtud on ja pole kohta, kus võiks tunda häbi ta. Suur saladus saab tema ainueluks, tal iseennast au on läbida.