Laul surnud linnust

Leidsin hangelt surnud keha, tillukese lõõritaja. Narrikene, kas Sul oli siis nii vara tulla vaja? Tahtsid olla esimene ja nüüd saidki oma palga. Ega paarist soojast päevast kohe kevad veel ei alga. Rumal olid, väike laulik, tark ju iialgi ei astu lootuseta võitlusesse toore ülemvõimu vastu. Mis on pakasel Su laulust? Tema laulab oma viisi, kisendades kinni matab sinu salusid ja viisi. Aga nii nad on need linnud, armastatud metsatukad. Rutem näha igatsevad ja neid hulgani saab hukka. Ja nad kõigest hoolimata siiski tulevad, nad teavad, et ka kurjad talvekülmad ükskord taganema peavad. Rumal olid, väike laulik, tark ju iialgi ei astu lootuseta võitlusesse toore ülemvõimu vastu. Ja nad kõigest hoolimata siiski tulevad, nad teavad, et ka kurjad talvekülmad ükskord taganema peavad. Ja siis laule täis on laaned, kõik on ajast rõõmusmeelel. Kade olen, surnud laulik, kade Sinu vaprusele. Kade olen, surnud laulik. kade Sinu vaprusele.