Lõpetasin lõunasöögi, lusikas jäi lauale. Kus ma läksin surnuaeda, läksin isa hauale. Tahtsin oma muremõtteid, tõsimeelselt tuulata. Isal aega hiigla moodi, ta võib kõrval kuulata. Surnuaia suured saared, pärn ja vaher varilik. Seisid aga isemoodi, õhk ei olnud harilik. Jah, siis nägin -- haual käidud, vesi vaasist valatud. Lilled murtud, võetud, viidud, au ja häbi salatud.
Murtud lilled
Ruja
Ielāde ir pabeigta