IKKA rõõmsalt matkasell

IKKA rõõmsalt matkasell mõõdab maanteepaela, päike särab silmadel, vihma kallab kaela. Saatjaks linnud taevalael, külas kurjad koerad. Matkasellil suul on naer “Sammu, poisid! Sirgeks kael” 2, 3, 4! $Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la! $Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la! $Sammu juurde, laulu suule! $Nõnda astub matkasell. Kolksub seljas katelok, aeg on võtta sööki. Tee on kõige parem kokk, pruut jäi linna kööki. Suppi keeta ta ei saa, milles suitsulõhnad, siiski suudleks teda ma kahju vaid, et kaugel ta! 2, 3, 4,! $Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!… Kui on kinnitatud vöö ja ka vöö‑alt seestki, astuda võiks päeva ja öö kas või ümber Eesti. Kaunis, kaunis on me maa, teist ei ole sellist. Tema põld ja taevakaar, tema rand ja tema saar. 2, 3, 4! $Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la! Kuis te hulka tulla võiks? Hei, sind linnarotti! Astu ligi, ongi kõik, kivi sulle kotti. Saadki matkaselliks siis, uljaks, heaks ja nooreks. Koos meid matkaselle nii tee meid kanna, tee meid vii! 2, 3, 4! $Uhh‑ha, uh‑hah‑ha, trall‑la, lall‑lal‑la!