KAS MÄLETAD KEVADET ÕITES

PK 70 Aksel Meoma (1905‑1984) Kas mäletad kevadet õites, aasal kus häälitses lind Kas mäletad Emajõel sõites paadiga saatsin ma sind Õnnele tuksus mu süda, armastust ihaldas rind Öelda ei julgenud seda, kallim, et armastan sind Elutee kohuste sunnil saatus mind kaugele viis Kahju, et lahkumistunnil külmana kohtasin sind Aegade voogude sülle tagasi saabun ma veel Külmana lalvad su huuled, jäädavalt jätnud sa mind Sellest jäi valu, piin mulle, sind ei mõistnud ma siis Laulu veel laulaksin sulle, kahju, et ununend viis Kas mäletad kevadet õites, aasal kus häälitses lind Kas mäletad Emajõel sõites paadiga saatsin ma sind Saarelt, kus tormasid tuuled, tagasi saabusin ma Kurvalt nüüd laulvad mu huuled, jäädavalt jätnud sa mind Aegade voogude sülle, kihutab päevade rutt Mälestus jäänud vaid mulle kaunis kui muinasöö‑jutt