KOIT

On jälle aeg selg sirgu lüüa ja heita endalt orjarüü, et loomishoos kõik loodu koos võiks sündida kui uuesti. On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa. Prii on taevapiir, esimene kiir langemas me maale. Hõik ‑ murrame kõik, et vabana saaks hingata taas. Näe ‑ on murdund jää ulatagem käed, ühendagem väed. Nõul, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik. Ees on ainus tee, vabaduse tee teist ei olla saagi. Võim, valguse võim priiuse hõim, läheme koos huulil rõõmuhüüd Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid. Usk edasi viib, taevane kiir saatmas on meid Nii ‑ on võiduni jäänud veel üks samm lühikene samm, samm. Maa, isade maa, on püha see maa, mis vabaks nüüd saab Laul, me võidulaul, kõlama see jääb peagi vaba Eestit sa näed!