KUI AASADEL HÕLJUMAS UDU

Kui aasadel hõljumas udu ja hämarus katab vaid maad Kõnnin üksi neid sammaldund radu, küsin endalt, kas oled mul truu Sa lubasid mulle kord seda, kui esmakord embasin sind Sest vaevalt on möödunud nädal ja teisele tuksub su rind Tuul hõljutas lillede lõhna, kui salaja embasin sind Sa põimised petlikult õnne, nii väsind, kui rändaja lind Anna andeks, et eksinud olen, anna andeks, et armastan sind Anna andeks, kui jälle kord tulen, sinu ilu on kütkestan mind