KUI JAANILINNAS OLI KUSTUNUD KÄRA

Am Kui Jaanilinnas oli kustunud kära ja kõik maailm oli uinumas, Dm                  Am üks üksik noormees seal trellide taga, E                  Am ta nuttis oma kadunud armastust. Dm                  Am üks üksik noormees seal trellide taga, E                  Am ta nuttis oma kadunud armastust. Am Ma olin noor ja olin süütu ja armastasin palavalt Dm           Am üht neidu, kelle pärast mina E           Am pean vangikongis olema. Dm           Am üht neidu, kelle pärast mina E           Am pean vangikongis olema. See neiu kõndis roosiaias, üks noormees oli temaga, siis minus hirmus viha tärkas ja kätte maksta tahtsin ma. Siis püstol paukus ja ohver langes ja neiu valjult kiljatas: "Oh igavene oinas, mis oled sina teinud! Sina oled minu venna mõrtsukas!" Siis sandarmid mind kinni võtsid ja pistsid vangitornisse. Ma ilmast palju õnne lootsin, nüüd on minust saanud mõrtsukas. Oh kuulge paksud vanglamüürid, oh kuulge, pilved taeva all, oh kuulge, vaiksed Neeva jõe lained, teilt andeksandmist palun ma.