KUI sirgusin veidi, siis arvas mu taat

KUI sirgusin veidi, siis arvas mu taat, et sepp sellest poisist ehk kuidagi saab. Nii meistriga ääsi ees kokku lõin käed ja algas mu esmane töömehepäev, oo‑oo‑oo, see oli nii. Jaa‑jaa‑jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa‑jaa‑jaa, oi‑oi‑oi! Minust õpipoiss sai. Et selliks ma saaksin, siis eksamitöö, sepp arvas, et jalust see maha mind lööb. Mul kirp anti rautada, ole vaid mees ja hüppajal parajad rauad sa tee, oo‑oo‑oo, see oli nii. Jaa‑jaa‑jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa‑jaa‑jaa, oi‑oi‑oi! Kirp rauad sai. Kord uusaastaöösel, kui märatses torm mu ees seisis saatan nii sünge ja morn. Ta kurtis, et sakstel on häärberis ball, läeks tantsiks, kui rauad on kulunud all oo‑oo‑oo, see oli nii. Jaa‑jaa‑jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa‑jaa‑jaa, oi‑oi‑oi! Saatan rauad sai. Nüüd lõppegu, poisid, kõik naljad ja jutt, meil aega on vähe ja töödega rutt. Siin vankrile rehvid ja sahale tald, seal külvikul taldrikud viltu on all, oo‑oo‑oo, see oli nii. Jaa‑jaa‑jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa‑jaa‑jaa, oi‑oi‑oi! Tööpõld on lai.