Laualinad

D                     A Me laualinad nurmedel on pleekind D ja ligunenud aastaid linaleos. A Su poole olen ikka joosta leekind, D sest süda sääl on, tegu aga eos. A                        G Ehk kokku saame jalamil, mis lumest A          D on päris vaba, hele päikesest. A Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest G          A         D ja Sina minu imest väikesest. Ma usun, et on otsimistel tipud kuid millisel neist Sina võbised? Vaid udu, mille loorides Sa ripud, ja pulmalised. Ammu tõbised. Ehk kokku saame jalamil, mis lumest on päris vaba, hele päikesest. Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest ja Sina minu imest väikesest. Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. Ehk kokku saame jalamil, mis lumest on päris vaba, hele päikesest. Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest ja Sina minu imest väikesest.