Sõnad Ave Alavainu G D LIBAHUNDIKS, libahundiks, läheb ainult see, D7 C G Kelle kõrval süvaunne õhtul vajub mees. G D Libahundiks läheb see, kel pole karta surma D7 C G Ja ta ainult meeleheitest nõrku maha murrab. G D Naine pandi, naine pandi seina poole sängi. D7 C G Kuid ta hoolimata kõigest julma mängu mängis. G D Üle mehe magava ja üle sängi ääre D7 C G Astus, hundinaha võttis ja läks metsa äärde. G D Lambail aga, lambail aga puudus loomavaist, D7 C G Sest nad lõhnast, jalaastest tundsid perenaist. G D Sellel ööl ta maha murdis kogu oma karja, D7 C G Hommikul ta oma mees ta kuritegu varjas. G D Tema naine, tema naine oli kogu aja D7 C G Tema kaisus, tema kaenlas, tema rinna najal, G D Tema naisel pole iial nõnda terveid hambaid, D7 C G Et ta suudaks ühe ööga murda sadu lambaid. G D Nõnda kordus, nõnda kordus ööst see öösse mäng, D7 C G Ikka sama hundinahk ja ikka sama säng. G D Nõnda kordus tapatöö veel väga mitmes karjas, D7 C G Kuni naine otsustas, et enam ta varja. G D Hundinahas, hundinahas heitis mehe kõrva’ D7 C G Hundisaba kaela ümber põimis talle õrnalt G D Iseenda jaoks tal oli hambus hõbekuul D7 C G Hundikeelne hauakõne oli valmis suul G D Tõusis tööle, tõusis tööle hommikul ta mees. D7 C G Kähku olid rõivad seljas, kähku lipski ees. G D Tõusis, võttis kerge eine, rubladega mängis, D7 C G AGA MITTE ÜHTKI PILKU TA EI HEITNUD SÄNGI. G D Naisel lõpuks, naisel lõpuks kõigest villand sai. D7 C G Hundinaha selga jättis, läks, ja hundiks sai. G D Naisel lõpuks, naisel lõpuks kõigest villand sai. D7 C G Hundinaha selga jättis, läks, ja hundiks jäi.
Libahundiks, libahundiks
FIX
Ielāde ir pabeigta