MÄE OTSAS, KALJULOSSIS

Mäe otsas, kaljulossis õitseb mul üks lilleke. Lossihärra ainus tütar oli minu armuke. Võtsin õhtul kandle kätte, sammusin siis lossi pool'. Lossiaken oli valla, minu kallim laulis seal. Kurvad laulud lõi ta mulle, kurvalt kuulsin ma ta häält. Aasta pärast läksin jälle seda sama tutvat teed. Lossi aken oli kinni, armuke ei laulnud seal. Surnuaialt kõlas mulle tumedalt üks tuttav hääl. "Olen lahti ilma vaevast, tule ka mu juurde nüüd. Teiste armastus on magus ‑ meile viha karikas." Mäe otsas, kaljulossis õitses mul üks lilleke. Lossihärra ainus tütar oli minu armuke.