MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene

MARGAREETA, mahe naine, aastat seitseteistmene oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele. $Margareeta on kui tuike vaga, $ei iial aja mehi taga. $Ei ta mängi armutulega $nii, et kahju sest võiks juhtuda. Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai Tõistre‑Jukut, kelle meelde tema kuju jääd'valt jäi. $Margareeta on kui tuike vaga... Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud, aga tema armutunded ei saan'd iial vastatud. $Margareeta on kui tuike vaga... Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib. Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadun'd näib. $Margareeta on kui tuike vaga... Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks. Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi. $Margareeta pole enam vaga, $sest ta süda nõudis armu taga. $Ainult nalja pärast mängis ta $Juku tundmuste ja armuga.