Marina (G)

PK 26 15 G                  D MARINA, Marina, Marina, D7     G sa päikese endaga tood. D Marina, Marina, Marina, D7       G kuid valgus ka varjusid loob. D Kui sind koju saadan G iga kord ma loodan, D ühtainsat sõna ootan, G mis jäädavalt seoks meid. D Aga näib, et sulle D7           G meeldib vaba olla. D Miks muidu vastad mulle G sa ikka: ei, ei, ei! G Kas tõesti te ei tunne veel Marinat, D ei teagi, kuidas ta mu südant piinab? D7 Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud‑ G Marina peale mõtlema ma pean. D Kui sind koju saadan G iga kord ma loodan, D ühtainsat sõna ootan, G mis jäädavalt seoks meid. D Aga näib, et sulle D7           G meeldib vaba olla. D Miks muidu vastad mulle G sa ikka: ei, ei, ei! G Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, D kui soe ja sume suveõhtu juunis D7 ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, G on selleks korraks tuju jälle hea. D Kui sind koju saadan G iga kord ma loodan, D ühtainsat sõna ootan, G mis jäädavalt seoks meid. D Aga näib, et sulle D7           G meeldib vaba olla. D Miks muidu vastad mulle G sa ikka: ei, ei, ei! G                  D MARINA, Marina, Marina, D7     G sa päikese endaga tood. D Marina, Marina, Marina, D7       G kuid valgus ka varjusid loob.