MELOODIA

Meeles mul meloodia, mida mulle laulsid sa ‑ nüüd ma seda laulma pean teile. Taevas kuu siis naeratas, lõhnas valge toomingas, õnne kinkis kevad vaid meile. Duu‑duu, laulsid sa mull': "Armastan alati sind!" Duu‑duu, sositas tuul, paitas su juukseid, kui suudlesid mind, ning meeles mul meloodia, mida mulle laulsid sa, õnne kinkis kevad vaid meile.