METSA VEEREL VÄIKE MAJA

J.Taul Kui päike taevas käib kõrgel Ja saabunud kevad on taas Siis loodus jälle on virgel Ja lilledest kirendab aas Mind rännuärevus valdab Ja kaugusse sööstaksin ma Nüüd sinna ma ruttaks Kus ammugi ootab Mind koduselt kohisev laas Metsa veerel väike maja Varjul pärnapuude all Õitseb tooming aia taga Varsakapju allikal Seal kord minu kätkki hällis Ammu, ammu oli see Kuid mu kodupaik nii kallis Ealeski ei unune Ma tihti mõtetes rändan Koduniitude kastesel teel Ning karjakelli ma kuulen Veel kaikumas loojangu eel Ja memme käed imehellad Kui paitaks mu väsinud pead Unelaulugi laulab ta Võiksin et uinuda Nõnda kui kord lapseeas