MU ellu nüüd on tulnud

A MU ellu nüüd on tulnud E üks väike muudatus. Mind hoopis teiseks teinud A Su käte puudutus. A Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, D ma ei tea, mida ihkab minu hing. A Üht neiukest suudeldes joovastub rind, E                A ma laulan: «Oh, kui hea!» D                   A Üht neiukest suudeldes joovastub rind, E                A ma laulan: «Oh, kui hea!» Ja varem oli toidul ka hoopis teine mekk. Nüüd unetult ma koikul ja peal ei püsi tekk. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab minu hing. Üht neiukest suudeldes joovastub rind, ma laulan: «Oh, kui hea!» Oh, kullakallis haldjas, kui saaksin sinuga kord hämaras lokaalis veel rumbat tantsida. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab minu hing. Üht neiukest suudeldes joovastub rind, ma laulan: «Oh, kui hea!» Sa oled minust kaugel, nii kaugel otsata. Ja pisar minu laugel ei taha kuivada. Sest ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab minu hing. Üht neiukest suudeldes joovastub rind, ma laulan: «Oh, kui hea!»