MU meelen kuldne kodukotus

MU meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näe und veel sest, :,:kos õndsa esä kallis katus mind varjas, väikest latsekest.:,: Mäest alla, mööda kopliveere ma paljajalu paterdi :,:ning ringi üle Ridassaare, kaits peokest täis lillesi.:,: Nii Piirikese mäele lätsi, kos külälatse kiiksive, :,:kos Märt ja Maie, Aino, Atsi mo kaugelt joba hõiksive.:,: Sääl pidu pillerkaari leime ja koplin laia kivi pääl :,:võileiba, kamakäkki seime, mis ristiema jagas sääl.:,: Ja vahest ka veel ikki saime, kui pajupill meil katski läits :,:või varba vastu kivi leime või karmani seest katte väits.:,: Nüüd lännu igavesti, minnu ne armsa aja ammugi. :,:Me latse nagu essind linnu kik ilmalaanen laiali.:,: Ja mets ja maa saand teisemasse ja mägi muutnu hoolsa käe, :,:ning koplisse om kasvand kase kuid mälestus ei meelest läe...:,: