MUST maantee

K.Kristofferson/H.Käo G Must maantee päikses sulas ja kõrbes maa D ja silmapiiril virvendas õhk. Ma seisin päikselõõsas, kurk kuivamas G ja hinges piinav rändamiskihk. Kätt püsti hoidsin üha, et sõita saaks, G7          C saaks sõita ära kaugele siit. G Kuid autoid mööda uhas ilma lõpmata. D                       D Ma seisin tolmus nagu teeviit. G Üks lõpuks peatus ja ära mind viis. G Seal autokasti nurgas üks veider mees D suupillil mängis kurblikku viit ja rukkilill tal rinnas nööpaugu sees G kui veidi väsinud sinine silm. Kitarr mul oli kaasas. Ja nukker blues G7            C lõi sõidurütmis kõlama siis. C Ja mäed meist sööstsid mööda G ja sööstsid ka puud. D Kui terve maailm oli see viis. G Meid auto ikka edasi viis. G Me laulsime seal vaevast ja rõõmust ka, D ja inimestest kellel on nälg. Miks keegi ainult leivast ei söönuks saa G ja kuhu jõuab lõpuks me jalg. Miks suurim sõna ilmas on vabadus. G7                C Miks orje siiski küllalt on veel. G Miks pisarateks ilmas on vajadust. D Kuid paljud aina naeravad siin. G Meid auto ikka edasi viis. G Nüüd jälle linnas olen, kesk kivilaant, D ja seda sõitu unes veel näen Ei enam püsi ole, ei rahu saa G Ma unes talle ulatan käe. Seal autokasti nurgas üks veider mees G7              C suupillil mängis kurbliku viit G Ja mäed meist sööstsid mööda ja G sööstsid ka puud. D Kui terve maailm oli see viis. G Meid auto ikka edasi viis.